Tere!

Et kõik ausalt ära rääkida...

...piirduks esialgu erialase tegevusega :-)

Tegelikult on aga nii, et mida kauem meditatsioonipraktikatega tegeleda, seda vähem inimene ennast oma hariduse või töökohtade või rollide kaudu määratleb. Ta loomulikult on need kõik edasi, aga peale selle veel midagi. See võiks ju tunduda hirmutav, aga praktikas kukub välja teistpidi: kui teadvustad vaatlejapositsiooni kesk igapäevategemisi, siis muutud vähem automaatseks oma ettevõtmistes ja reaktsioonides. Ühesõnaga, tunned end vabamalt ja rahulikumalt.

Aga olgu peale, asja juurde:

Lõpetasin TRü psühholoogiaosakonna 1987. aastal. Psühholoogina töötanud Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Olustvere Tehnika-ja Maamajanduskoolis. Alates 2004-st aasast FIE. Täiendasin end muusikateraapias tollase TPedI juures, laulsin vanamuusikaansamblis ja siis jäin lastega koju. Lõpuks viie lapsega. Mis oli ja on vägev kogemus, aga pani kahtlemata mu teoreetilised teadmised proovile.

Meditatsiooni-ja hingamispraktikaid õppisin 2004-2007 Peterburi Biosensoorse Psühholoogia Instituudis. Üpris intensiivselt - kord kuus olid 2-6 päevased sessioonid ja eeldati, et inimene vahepeal vähemalt 2 tundi päevas iseseisvalt edasi praktiseerib. Programmis olid paarkümmend erinevat hingamistehnikat, osalt väga vanad, osalt Instituudis välja töötatud, ja meditatsioonipraktikad. Viimane aasta oli täielikult pühendatud psühhoteraapiale ja keha-psüühika seoste tunnetamisele ja kasutamisele psühhoteraapias. Olen väga tänulik oma õpetajatele nende kompromissitu põhjalikkuse eest. 

Venemaal on Instituut hinnatud oma sügavutiminevate täienduskursuste poolest, kus õpivad koos väga erinevate elualade inimesed - arstid, psühholoogid, ettevõtjad, tervendajad jne... Igal juhul vabanesin ka ise mitmest krooniliseks muutunud haigusest.

Üle 20 aasta olen tegelenud ka joogaga ja olnud joogaõpetaja.

Meditatsioonipraktika teoreetilise külje parema mõistmise eest olen väga tänulik W. Bodrile USA-st, kes ühtlasi on aidanud mul aru saada ka sellest, et ka teoreetilised teadmised on pideva praktika kõrval olulised ("taina tegemiseks on vaja nii vett kui ka jahu...") ja aidanud oma nõuannetega hoiduda nii mõnestki mõttetusest, raharaiskamisest või lausa puusse panemisest. Ka selles valdkonnas on oma karid, mis võivad minna väga kalliks maksma ja kaugeltki mitte kõik pole kuld, mis hiilgab. Olen tema (ja tema õpetajate) abiga saanud ülevaate meditatsioonipraktikate ajaloost, baaspõhimõtetest, psüühilistest ja füüsilistest fenomenidest, mis meditatsiooni ajal ilmnevad.   Olen ka tänulik paljudele teistele õpetajatele, kelle juhendatud meditatsioonid aitasid mul kogeda seisundeid, mida vaid raamatuid lugedes pole võimalik.

2009 juunis lõpetasin meditatsiooniõpetajate koolituse, mis aitab kogutud teadmised ja kogemused tervishoiuasutustele ja ettevõtetele sobivatesse kursustesse kombineerida.

Minu poolt vahendatavad meditatsiooni- ja eneseregulatsioonitehnikate programmid koosnevad aastasadu vanadest praktikatest, on kokku pandud psühholoogide-psühhoterapeutide poolt, läbi proovitud mitmete ülikoolide-kliinikute-teadusasutuste juures ja nende efektiivsus on kõigele lisaks veel teadusuuringutega tõestatud. Need tehnikaid võivad kasutada kõik inimesed, religioossest kuuluvusest olenemata.

Mulle meeldib neid tehnikaid vahendada ja head meelt teeb see, kui inimesed hakkavad neid reaalselt ja igapäevaselt kasutama ja nende positiivset mõju ise omal nahal tunda saavad.