|
Kuidas saab meditatsiooni abil muuta oma käitumist ja harjumusi
W. Bodri (www.meditationexpert.com)
Kas teadsid, et 3- aastaselt oli sinu ajus moodustunud ühe neuroni kohta üle 15 000 ühenduse? Kuid teismeliseikka jõudes see närviühenduste arv vähenes poole võrra? Teiste sõnadega, aju loob algselt kaks korda rohkem ühendusteid ajurakkude vahel kui vaja. Ja pärast n.-ö. harvendab neuronitepuud, et vabaneda ülearusest.
Siinkohal tekib küsimus, mis siis ikkagi selle aja jooksul juhtub?
Vahepealse aja jooksul luuakse uusi ja tugevdatakse vanu neuraalseid ühendusi mõtete ja käitumismallide kordamise kaudu. Kui sa kasutad mõnda ühendusteed sagedamini, see muutub tugevamaks, aga need, mida sa enam ei kasuta, jäävad nõrgemaks ja vähehaaval hääbuvad. Nõnda need pooled ühendused kaovad.
See tähendab seda, et kordamise abil toimuv õppimine loob ajus tugevamaid ja püsivamaid ühendusi. Niidist saab köis, köiest ahel...
Mida siis sellest kõigest järeldada?
Teadlased on tõestanud,et need väljakujunenud püsiühendused on inimese iseloomu ja käitumismudelite kujunemise aluseks. Näiteks kui sa lapsena läksid kergesti endast välja ja ei proovinud seda kalduvust parandada, siis tõenäoliselt kannad sa selle harjumuse kaasa ka oma täiskasvanuellu. Kui sa olid noorena väga emotsionaalne, siis oled sa seda ilmselt ka täisealisena paljude lapsepõlves kujunenud närviseoste tõttu.
See siiski ei tähenda,et täiskasvanuna on muutused võimatud. Eri vormides meditatsiooni praktiseerijatel pole raske säilitada oma aju noore ja õppimisvõimelisena. Ja mis puutub hääbunud närviühendustesse, siis on ka neid võimalik soovi korral reaktiviseerida, nagu näiteks sõita jalgrattaga parast aastatepikkust vaheaega.
Aga siiski tähendab vähenenud ühenduste hulk seda, et aastatega sinu õppimisvõime väheneb ( oled ju märganud,kui kergesti õpivad lapsed keeli ja kui palju peavad selleks vaeva nägema täiskasvanud). Ka iseloomuomadusi on vanemast peast üha raskem muuta.
Kui sa oled kellegagi abiellunud lootuses, et sa suudad teda muuta, siis sa ilmselt juba tead, et väide „raske on teist inimest muuta“ on tõsi mis tõsi. Nad muudavad end täpselt siis kui tahavad ja nii nagu tahavad. Ühes hiljutiilmunud inimeste juhtimist käsitlevas bestselleris oli välja toodud põhimõtted, millele toetusid oma töös parimad mänedzherid : inimesed eriti ei muutu nii et ära raiska aega sellele, et neisse midagi sisse toppida, mis tundub olevat välja jäänud proovi pigem midagi välja tõmmata, mis sisse on jäänud see on juba isegi küllalt raske :-)
Nii et oma mõtete ja käitumise muutmine on raske ülesanne isegi nende jaoks,kes seda soovivad. Tõepoolest, meil on kalduvus tellida samu roogasid, käia mööda samu marsruute tööle, kanda sama tüüpi riideid päev päeva järel ja ikkagi soovida olla mõnevõrra teistsugune. Eelistatuim käitumisviis on selline nagu alati ja aju reageerib jäärapäise „ei“-ga kõigile vähemtuttavaile võimalustele. Ja nii see ongi seni, kui sa end teadlikult ei ava uutele kogemustele. Kuni sa teadlikult ei arenda endas paindlikkust ja avatust ja soovi kogeda uusi kogemusi. Kuni sa ei õpi meditatsioonipraktikaid, mis muudavad energiavoogusid kehas, sest kehasse salvestunud harjumused on seotud ka energia (chi) liikumisega, mitte ainult närviteedega. Teadusel tuleb sellele, mida kogenud mediteerijad ammu teavad, järele jõuda. Ja mis selles siis ikka nii imelikku on? Kakskümmend aastat tagasi nendel teemadel isegi mitte ei räägitud!
Isegi kui sa soovid teatud asju lahti raputada ja teha muudatusi oma isiksuses või elus, see saab alguses olema raske, sest su aju on programmeeritud toimima täpselt nii, nagu ta minevikus on toiminud. Sellepärast meis ongi kalduvus libiseda tagasi harjumuspärase käitumise juurde... Sest need närviseosed on tugevamad just sellepärast, et neid nii sagedasti on kasutatud. Neid teid pidi on kõige lihtsam minna.
Laiemas plaanis on muidugi kõige parem neid halbu harjumusi üldse mitte juurutadagi. Seda õpetavad meile kõigi rahvaste targad. Oleks parem alustada heade harjumustega ja harjuda ka neid armastama. Ka Aristoteles rõhutas seda. Ta ütles, et voorus on teatud sorti harjumus ja et õnneliku elu võti on (1) õppida seda, mis on meie jaoks hea, (2) arendada endas häid harjumusi ja harjutada neid – nagu sportlased treenivad end tulemuste saavutamiseks – ning (3) õppida armastama seda, mis on sinu jaoks hea.
Püüdes oma elu parandada, sa peaksid teadma, et uus harjumus ei kustuta vana. Vana harjumus vähehaaval hääbub vähese kasutamise tõttu, aga tema aluseks olev muster jääb alles uinuvasse olekusse, nii et sul tuleb ikkagi säilitada valvsust, et ta jälle end uuesti ei ilmutaks.
Sellepärast läheb sul vaja teadlikkust ja tahet, et seista vastu harjumuse energiale ja muuta seda. Muidu on väga raske jätta suitsetamist, ülemäärast maiustamist ja igasugu muud käitumist, millest me tahame lahti saada. Sul tuleb algul ikka ja jälle mõnevõrra pingutada, korrata teadlikult ja tahtlikult uut käitumisviisi, nii et see muutuks aju jaoks eelistatud seoseks.
Et muuta oma käitumist, sul tuleb sõna otseses mõttes rajada ajus uued ühendusteed ja hoida neid pidevas kasutuses. Sa vajad ka tähelepanelikkust, et suuta teha valikuid ja tahet, et otsuseid teostada. Teadlikkust, ehk nägemiseks vajalikku selget meelt, saab harjutada läbi meditatsiooni.
NLP (neurolingvistiline programmeerimine) võib aidata sul kujundada uusi soovitud käitumisviise, sama mõjuga on enesehüpnoos, aga meditatsioon teeb seda sama hästi. Tegelikult ütlen ma teile kogu tõe: meditatsioon on ainus meeletehnoloogia või -treening, mis aitab sul eemalduda oma vanadest harjumustest ka energeetilisel tasemel. Niimoodi on sul kergem luua uusi käitumisviise, sest sa oled praktiseerinud olema „kõrvaltvaataja“ positsioonil oma käitumise suhtes, ehk olema vaatleja, kes jälgib sinu impulsse ilma neisse kinni jäämata. Nii on sul võimalik neist distantseeruda ja loota, et nad hakkavad muutuma.
Konfutsius õpetas juba sajandeid tagasi, et oma iseloomu, saatuse ja käitumise muutmiseks tuleb kõigepealt praktiseerida teadlikkust , seejärel peatumist – ja siis hakkavad asjad minema.
Uuringud on näidanud, et ca 90% sisedialoogist, mis meie peades toimub, on kalduvus olla negatiivne. Me võime kasutada igasugu psühhotehnikaid,et seda muuta, aga ainult meditatsioon aitab meil jõuda seisundisse, kus kogu sisedialoog hakkab vaibuma. Inimesed kordavad mantraid, et väsitada eristavat meelt ja rahustada sisedialoogi ning aja jooksul vaibub sisekõne ka selle meetodiga.
Inimesed kasutavad ka afirmatsioone e. positiivseid kinnitusi, et asendada negatiivset sisekõnet positiivsega, kuid puhtaimate meditatsioonivormide abil nad õpivad oma sisekõnest üldse distantseeruma. Nad ei suru maha oma mõttetegevust. Nad lihtsalt eemalduvad oma sisedialoogist ja seeläbi muutuvad vähehaaval vabamaks impulssidest, mis neid tavapäraselt kaasa haarasid.
Kui sa ei klammerdu oma mõtetesse ja lased neil minna, ei anna neile energiat, vaid lased neil vabalt tulla ja minna, rahunevad nad aja jooksul iseenesest. Ja siis ei lase sa neil enam end automaatselt juhtida, ei lähe enam vana käitumisviisiga kaasa. Nii võime esile kutsuda reaalseid muutusi oma käitumises, saatuses ja õnnes.
Meditatsioon on seega tehnoloogia, mis võimaldab seda teoks teha, nii et - lase käia! See muudab sinus ka energiate liikumist, mil on omad seaduspärasused ja mis panevad sind teinekord reageerima ja tegutsema nii, nagu sa tegelikultei tahaks. Lihtsalt ära mine enam nendega kaasa, nagu loobuksid vanade närviühenduste kasutamisest, ja sa ühtlasi muudad oma käitumist. Kui harjutad vipassana (e. lakkamise-vaatlemise) praktikat (mille variandid on olemas kõigis maailma religioonides), siis hakkad neid protsesse ise nägema.
See muidugi ei juhtu just päevapealt, aga mõne aja pärast, kui praktiseerid regulaarselt ja õigetel alustel, oled sa võimeline juhtima muudatusi oma käitumises ja elus.
Olulisemate praktikate kirjeldused (parim ülevaade!) „Twenty-Five Doors to Meditation“ W. Bodri
|
